Insecure kids can't close to me. Frightened kids can't dance.
ainuke, mis mind teadvusel hoiab on mingisugune abstraktne kujund sellest mida mul oleks vaja teha, inimestest keda mul oleks vaja, mõnest keda ma tahaksin näha ja hirmutav visioon sellest mis saaks kui ma lihtsalt magama variseksin ja asjadel juhtuda laseksin.
ja muusika mis klappidest minuni jõuab. hüperenergiline. rahutu. kriiskav. natukeebameeldiv.
vähemasti hoiab und eemal. playlist mis on parasjagu jõudnud Mu looni Stop Bothering Michael Jackson. sealt edasi Peaches ja Ladytron ja sealt edasi ja edasi jään ma magama.
loen: Edward C. Whitmont "The Symbloic Quest"
ja muusika mis klappidest minuni jõuab. hüperenergiline. rahutu. kriiskav. natukeebameeldiv.
vähemasti hoiab und eemal. playlist mis on parasjagu jõudnud Mu looni Stop Bothering Michael Jackson. sealt edasi Peaches ja Ladytron ja sealt edasi ja edasi jään ma magama.
loen: Edward C. Whitmont "The Symbloic Quest"
arvas ükskord ruudu 14:01
2 Kommentaarid:
Ma kardan, et lõpu algus on käes.
*Nutab vist* Palun kallista mind homme-ülehomme? Ja ära lahti lase. *Nutab* Paistab, et sügised oma olemuselt ei muutu..
Sügised on erinevad.
Inimesed ei muutu.
Ja mõnikord jõuab meieni ykskõiksus.
Siis kui oleme naba paigast pyydnud ja teist yldse ei huvita.
Ma hakkasin värve nägema. Värve ja armastust. Maru hea tunne on.
Jää kalliks, Ruudu {}
Postita kommentaar
<< Kodu