kolmapäev, oktoober 05, 2005

we're just moving our lips, making the sound

loen: the diary of Frida Kahlo
kuulan: Peterson, Eensaar- nüüd on mul selge

ööinimesed on ainult pimedas ilusad. päevavalgus kustutab neis viimsegi sära. tegelastes kes elavad oma elu pärast päikeseloojangut on teatud võlu ja nende ebakorrapärane ja ebatervislik eksistents on paeluv. kuid ainult kaugelt vaatamiseks. ainult vahel harva mõneks üksikuks hetkeks võib sellesse maailma sisse kiigata. mitte kunagi rohkemaks, sest seal ei jääda kauaks ellu. seal ei osata kuigi kauaks jääda selliseks nagu tegelikult ollakse.
..et noores elus sama vähe sunde, kui elus mõtet, kivis armastust...

oeh. muusika on oluline ja ma kujuta ette mis ma selleta teeksin. see on küll tobe sõltuvus, aga samas suhteliselt ohutu selline. kõigest sellest mis mu elus toimub tundub äärmiselt ebaoluline siia kirja panna. aga sõltuvus on midagi vahel siia ka postitada. tobe küll, aga samas suhteliselt ohutu selline.

teater-sigaretid-seks-kino-sigaretid

ma avastasin, et asju on mälus tahaplaanile sundida imelihtne. nüüd on küsimus ainult selles kas ma tahan.

0 Kommentaarid:

Postita kommentaar

<< Kodu