Morphine- The Saddest Song

Et tegelikult algas see tollal, kui pandi paika Armastuse Seadused. Seadused, mis ütlesid, keda tuleb armastada ja kuidas.

Ja kui palju.

mitte, et ma sellest midagi teaksin. lihtsalt lugesin "Väikeste asjade jumalat" veelkorra üle ja see jupp hakkas meeldima. mulle tohutult sümpatiseerib stiil milles see raamat kirjutatud on. lihtsad ja samas ebaloogilised võrdlused mis tunduvad ometigi tõesed.
või näiteks see:

Sophie Mol kisendas mulla all ja rebis hammastega atlass-siidi. Aga kisa läbi mulla ja kivi ei kosta.

Sophie Mol suri, sest ta ei saanud hingata.

Matused tapsid ta. Mull mull aks mull mull aks mull mull aks. Tema hauakivil seisis: Liig põgusalt meid saatis päiksekiir.

Ammu seletas pärast, et Liig põgusalt tähendab Liiga Vähe Aega.

küsimusi küsimata ilus. kõige kummalisemad asjad võivab vahel olla kõige ilusamad. nagu näiteks pisike tüdruk kes istub roosas pluusis, valged juuksed kaheks patsiks kokku pandud viletsas korras kalamaja puitmaja esimese korruse aknal. pitskardina taga ja liikumatult nagu suur nukk. või siis see kuidas keegi suitsu välja puhub, spetsiifilisel ja eriti teatraalsel viisil. ise teades täpselt kui suurepärane ta seda teahes välja näeb.