-insert a meaningful title here-

Draakonis on tore näitus.
viimase aja sees pea et kõige armsamalt ja puhtamalt teostatud idee. selline mis paneb muigama ja teeb tuju heaks. minul vähemasti aga mind on üldse lihtne hästi õnnelikuks teha. kasvõi mingiks suhteliselt lühikeseks ajahetkeks särama panna. see on vist sellepärast, et päriselt ma olengi positiivne inimene ja lihtsalt vahel on kurb või natuke rohkem. aga ainult sellepärast, et muidu ei omaks rõõmsad ja väikesed asjad enam kaalu. mitte kunagi vastupidi. sams ka absoluutses melanhoolias võib piiritult õnnelik olla.

ma igatsen kohutavalt tõepoolest head ja sügavat und. sellist mille järel on täielikult väljapuhanud tunne. selleks oleks mul vaja tuba mis poleks kunagi valgusest kuulnudki. ainult sellist asja ei ole olemas. ma nii tahaksin kottpimedust ja king-size voodit hästi pehme tekiga. ennast kerra tõmmata ja magada, lihtsalt magada. unenägudeta.

isegi teeseldud kallistus võib hetkeks kokkuvarisenud maailma jälle üles ehitada. see on nii hea. samamoodi nagu üks täiesti möödaminnes paisatud kompliment võib päeva paremaks teha. lihtsalt sellepärast, et see oli siiras ja ilma keeruliste tagamõteteta.

aga nüüd ma lähen vanni. avastasin, et mul on mingi väga spets vannivaht, selline hästi tihe ja tohutult hea lõhnaga. voolava vee muusika ja täielik pimedus. kaks asja millest ma kõige rohkem puudust tunnen viimasel ajal.

kodus on vastikult närviline millegipärast. kahju, sest see on see koht kus ma kõige rohkem tahaksin täna olla. aga siiski: sünnipäev ja inimesed. tuleb ennast kokku võtta ja tubli olla.

over & out