Kes lõikas läbi
kuu varre?
(Ja jättis juured
ojja?)
kuulan: Leningrad- do you love me?
loen: Frederico Garcia Lorca "kaneelist torn"
olen: täpselt selline nagu saab olla kuulates vene punki ja sama aegselt Lorca luulet lugedes (:
mingil põhjusel on ka täna linn täis turiste mingilt kummaliselt maalt mille keel kõlab umbes nagu mingisuguste tulnukate oma kusagilt Star War'si saagadest. mulle tundub, et nad on võrredes eilsega paljunenud. ning jõudnud linna äärealadele. (täna hommikul põrkasin prügi välja viies ühe sellisesse liiki kuuluva perekonnaga kokku ntx)
tegelikult ma eksisin teravalt kui väitsin, et viletsale päevale ei saa järgneda positiivset õhtut/ööd. saab küll. ainult, et kõige kummalisemast suunast mida vähegi on võimalik ette kujutada. pea-aegu. lihtsalt liiga sürr. tore sellegipoolest (:
peaksin oma kirjavahetused jällegi vaatluse alla võtma ja viimaks ometi posti pistma nood kaks kirja mis ikka veel mu lauda ehivad. kuid asjad kipuvad viimasel ajal nii peadpööritava kiirusega mööda vihisema, et neis kirjeldatu tundub juba lootusetult aegununa. parem on uued kirjutada... (ärge siis palun solvuge kui need sellevõrra lühemad) et need homme hommikul kindlasti postkasti lasta. kuigi paberipeal kirjade postitamine ja kirjutamine nõuab alati tunduvalt rohkem aega ja viitsimist kui meili teel kommunikeerumine on see ikkagi võrratult palju toredam (ma kohe ei saa teisiti kui pean seda aeg-ajalt üle kordama. enda ja teiste jaoks)
tahaks teha midagi ilusat. ainult ei tea mida. või siis kellele suunatut. kuna mu rahaline seis on jälle nullilähedane (masendav kuidas ridamisi tekivad mingisugused vätimatud ja edasilükkamatud kulutused just siis kui olen parasjagu sunnitud mõni aeg ainult omaressurssidega toime tulema) siis teeb see asja veel pisut keerukamaks. aga ma ei anna alla. siuke pagana "hea inimese tunne" tuli peale. muretsemiseks pole põhjust. küll see varsti üle läheb (: (kui vaadata juba smailide esinemis sagedust selles postis... jube hakkab...)
mulle nii meeldib Frank Zappa lugu Bobby Brown goes down. (:
peaks oma blogi kirjutamises siiski vist mingist kvaliteedi normist või millegist sarnasest kinni pidama, et ei oleks nii palju mõttetuid poste nagu see siin ja veel mõned. kuid samas: milleks kvaliteet kui me kvantiteediga nii hästi läbi saame, eksole?
ja ma olen ühe asjapulga pihta millegipärast hästi nördinud.
loen: Frederico Garcia Lorca "kaneelist torn"
olen: täpselt selline nagu saab olla kuulates vene punki ja sama aegselt Lorca luulet lugedes (:
mingil põhjusel on ka täna linn täis turiste mingilt kummaliselt maalt mille keel kõlab umbes nagu mingisuguste tulnukate oma kusagilt Star War'si saagadest. mulle tundub, et nad on võrredes eilsega paljunenud. ning jõudnud linna äärealadele. (täna hommikul põrkasin prügi välja viies ühe sellisesse liiki kuuluva perekonnaga kokku ntx)
tegelikult ma eksisin teravalt kui väitsin, et viletsale päevale ei saa järgneda positiivset õhtut/ööd. saab küll. ainult, et kõige kummalisemast suunast mida vähegi on võimalik ette kujutada. pea-aegu. lihtsalt liiga sürr. tore sellegipoolest (:
peaksin oma kirjavahetused jällegi vaatluse alla võtma ja viimaks ometi posti pistma nood kaks kirja mis ikka veel mu lauda ehivad. kuid asjad kipuvad viimasel ajal nii peadpööritava kiirusega mööda vihisema, et neis kirjeldatu tundub juba lootusetult aegununa. parem on uued kirjutada... (ärge siis palun solvuge kui need sellevõrra lühemad) et need homme hommikul kindlasti postkasti lasta. kuigi paberipeal kirjade postitamine ja kirjutamine nõuab alati tunduvalt rohkem aega ja viitsimist kui meili teel kommunikeerumine on see ikkagi võrratult palju toredam (ma kohe ei saa teisiti kui pean seda aeg-ajalt üle kordama. enda ja teiste jaoks)
tahaks teha midagi ilusat. ainult ei tea mida. või siis kellele suunatut. kuna mu rahaline seis on jälle nullilähedane (masendav kuidas ridamisi tekivad mingisugused vätimatud ja edasilükkamatud kulutused just siis kui olen parasjagu sunnitud mõni aeg ainult omaressurssidega toime tulema) siis teeb see asja veel pisut keerukamaks. aga ma ei anna alla. siuke pagana "hea inimese tunne" tuli peale. muretsemiseks pole põhjust. küll see varsti üle läheb (: (kui vaadata juba smailide esinemis sagedust selles postis... jube hakkab...)
mulle nii meeldib Frank Zappa lugu Bobby Brown goes down. (:
peaks oma blogi kirjutamises siiski vist mingist kvaliteedi normist või millegist sarnasest kinni pidama, et ei oleks nii palju mõttetuid poste nagu see siin ja veel mõned. kuid samas: milleks kvaliteet kui me kvantiteediga nii hästi läbi saame, eksole?
ja ma olen ühe asjapulga pihta millegipärast hästi nördinud.
arvas ükskord ruudu 08:50
1 Kommentaarid:
ja üldse on Frank Zappa ilgemaselt tore. mulle meeldib väga He's So Gay ja Muffin Man ja see katoliiklasest plika lugu ja.. ja üldse. ega ma väga palju tema asju ei teagi, mul äkki 6-7 loo ringis on arvutis. aga tore on seegi pisku.
Postita kommentaar
<< Kodu