semi-naked in somebodyelse's room

lahtisest aknast pudenevad palavikulisele nahale tillukesed külmad piisad. ma ei mäleta millal sadama hakkas. ammu vist. istun voodi vastas korvtoolis ja proovisin joonistada sinu alasti selga ja jalataldu kus on aimata veel päevase saju riismeid. ma ei osanud. hajameelselt lähevad jooned rändama ja paberile tekib hoopis tuttavam figuur. see tuba on liiga ühe teise moodi kus palju parema tundega on unetu oldud. kohvi on külmaks läinud ja shokolaad(72% kalev) ei maitse enam ahvatlev. ööliblikas püüab järjekindlalt end läbi monitori puurida. tumedas toas säravad odavad pildiraamid. naeratused neis näivad külmad ja kuidagi vaenulikud. nagu loobuksid nad öö ajaks teesklemisest ja näitaksid oma elude valusid ja kibestumist. ehk ma lihtsalt ei meeldi sellele majale... ma tahaksin, et ma saaksin ujuma minna. elu on ilus ja täna olen minagi niisamuti korraks imekaunis. joonistan edasi, sest tema äsja uinunud nahk väsinud kontidel on pühalikult tasa ja ma peaaegu tunnen toas keerlevate unenägude maitset. VAIKUS...?