FOR SALE_Canned Hearts_only today: 4.99

ta on nii ilus. koristasin fotosahtlit mõni päev tagasi ja leidsin pataka fotosid mis Kity oli kunagi erki ajal teinud. selle nende hulgas. ei, see ei ole säravalt hea foto või midagi sellist. lihtsalt kuidagi mõjuv. suursugune hääbumine ja väljapeetud leppimine kustumisega, mis aga ei tuhmista elurõõmu ja temast õhkuvat sära. justkui hedonistliku maailma võrdkuju. minu jaoks.

taevlik on õhtul koju jõudes vabaneda kingadest ja muudest ebavalikest riideesemeist ja külma dušši alla minna. nautida segamatult vee langemise muusikat. mässida ennast suure valge lina sisse ja süüa maasikaid piimaga. ignoreerides täielikult keset tuba laiutavat hiiglasliku riiete ja muu pahna kuhja mille peaks ideeliselt mingitesse kottidesse suruma. see ei ole üldse tore väljavaade. ennast saab rahustada väitega, et asjade pakkimine toimub alati kõige valutumalt nii umbes 0,5h enne viimast uksest väljumise aega. üldiselt peab see ka paika. pealegi : kellel on ikka vaja neid ebaolulisi asju nagu ujumisriided või hambapasta või parasjagu pooleli olev raamat? rääkimata siis suvepraktika ülesannetest või muust (muuseas : suvepraktika ülesannetekogu üllatab tõesti tõesti äärmise mahukusega. kokku tuleks valmis saada ligi 100?!? tööd..)

mul on paha eelaimus, et kuna mul puudub võimalus kasutada digikaamerat siis minu napid suverahad kuluvad peamiselt filmide ilmutamisele. see ei oleks üldse hea. kui on ju nii palju inimesi keda tahaks näha ja nii palju kohti kuhu oleks vaja minna. või kuhu tahaks. kahjuks enamus neist kuuluvad ka kõige kokkuhoidlikuma eluviisi juures utoopia valdkonda. siis ei jäägi mul muud üle kui ohtralt aknakleepimis teipi ja suur rull akvarellpaberit ning jalad selga ja meremaastike maalima. ilma välismaailma segavate teguriteta nagu internetiühendus või sõbrad.

sisutihedate päevade eelis on see, et õhtul jääb suurepäraselt magama. nende peamiseks miinuseks on see, et õhtul tabab sind ületamatu unisus millest üle saada on äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu. on asju mis ei muutu ja mis nakkavad. nagu näiteks see, et marsad ühe konkreetse koha peal lihtsalt ei peatu. mõnedel asjadel on küll peiteperioodid nagu sellel ajahäda ja unisuse sündroomil, millese Ando mind kunagi ammu laheklt nakatas. see lööb alati välja kõige ebasobivamatel aegadel. näiteks praegu.

ilusat suve kõigile kellele veel soovinud pole. tulge mulle sinna pärapõrgusse külla. helistage nii poole päeva võrra ette, et teaksin magamiskoha valmis panna(:

p.s. marsimuusika tundub täna nagu salakokkuleppena mind kõikjal jälitama. lisaks sellele sõjaväeorkestrite üritusel vabaduse väljakul hakkasid kõlama marsihelid ka siis kui koju jõudes tõstsin jala esimesele trepiastmele... öelge veel , et head ideed täide ei lähe. kui homme hommikul prügi välja viies sama peaks korduma siis on selles maailmas midagi väga kummalist teoksil...